Читать книгу Hingemurdja онлайн

5 страница из 18

Mis jama see naine seal ajab? Vanessa raputas pead. Ma ei oleks eales vabatahtlikult sellisesse kohta oma jalga tõstnud. Ei ainsakski ööks!

„Mina poleks teid kutsuma hakanudki, aga see hirmus korisemine muutus üha valjemaks, ja …“

„Vaadake korraks siia!“ See oli väiksema politseiniku hääl, otse naise kõrva juures.

„Mis?“

„Siin on midagi. Siin.“

Vanessa tundis, kuidas kiirabiarst tema sõrmed lahti kangutas ja võttis ettevaatlikult pintsettidega midagi tema vasakust peopesast.

„Mis asi see on?“ küsis politseinik.

Vanessa oli niisama imestunud kui teised toasolijad, ta ei olnud üldse tähele pannud, et midagi peos oli hoidnud.

„Märkmikuleht.“

Arst voltis kokkumurtud paberilehe lahti. Vanessa kõõritas niipalju, et sai paberile pilgu heita, kuid nägi sellel vaid mingeid arusaamatuid hieroglüüfe. Tekst oli temale täiesti tundmatus keeles.

„Mis seal kirjas on?“ küsis teine politseinik ukse juurest.

„Veider.“ Arst kortsutas kulmu ja luges ette: „Seda ostetakse vaid selleks, et see kohe jälle ära visata.“