Читать книгу Hingemurdja онлайн

8 страница из 18

Kui ta täna, palju aastaid hiljem, tahtnuks osta midagi, mis passiks tema soenguga, siis peaks küll ülikond olema tuhkhall, sellel peaksid olema hõredad kohad ning selja peal auk nagu munkade paljakspöetud pealagi.

„Mida te mulle siis ütlete?“ Ta tundis kõrvetavat tõmblust meniskis, kui astus mingi arusaamatu vajaduse tõttu sammu kõrvale. Üksnes kuus tudengit olid end vabatahtlikult kirja pannud. Neli naist ja kaks meest. Tüüpiline. Selliste katsete tegemisel on alati naiste ülekaal. Kas olid nad siis julgemad või vajasid nad meestest enam hädasti seda raha, mida professor teadetetahvlil olevas kuulutuses psühhiaatrilisest eksperimendist osavõtu eest välja pakkunud oli.

„Vabandage, kas ma sain õigesti aru?“

Vasak pool, teine koht. Professor vaatas nimekirja enda ees, et saada teada katsest osavõtja nime: Florian Wessel, 3. semester.

Üliõpilane oli sissejuhatuse lugemisel lasknud perfektselt teritatud pliiatsil üle ridade libiseda. Väike poolkuuga sarnanev arm mehe parema silma all osutas tema kuulumisele mingisse löömameeste kampa. Nüüd pani ta oma kirjutusvahendi lehtede vahele ja lõi kausta kinni.