Читать книгу Vere sund онлайн

32 страница из 142

Iga järgmine kiri Matthew’ advokaadilt põhjustas Robinile lisastressi, raevu ja kurbust. Ta mõistis ka ilma selleta, et tema advokaat sellele tähelepanu juhiks, et Matthew püüab sundida teda kulutama juriidilisele nääklemisele raha, mida tal ei ole, ning raiskama aega ja vahendeid, et jätta talle lõpuks nii vähe kui võimalik.

„Ma pole kunagi näinud, et lasteta lahutuse juures mindaks nii riiakaks,” märkis Robini advokaat – sõnad, mis ei toonud mingit lohutust.

Matthew võttis Robini mõtetes endiselt peaaegu sama palju ruumi kui siis, kui nad olid abielus. Robinile tundus, et ta suudab lugeda mehe mõtteid miilide ja vaikuse tagant, mis nende tohutult lahku kulgenud elusid teineteisest eraldas. Matthew polnud kunagi osanud kaotada. Ta pidi tulema ka sellest piinlikult lühikesest abielust välja võitjana, ja selleks pidi kogu raha saama temale ja ta pidi Robini häbimärgistama, nagu oleks tema nende abielu läbikukkumise ainus põhjus.

Kõik see andis Robini viletsaks tujuks muidugi enam kui küllalt põhjust, kuid oli ka teine põhjus, see, mida endale tunnistada ei saanud ja mille üle muretsemise pärast oli Robin enda peale pahane.