Читать книгу Vere sund онлайн

35 страница из 142

„Ei, kahjuks mitte,” vastas Robin ja võttis pliiatsi, samal ajal kui tema süda natuke kiiremini lööma hakkas. „Kas ma saan midagi edasi öelda?”

„Kas sa saaksid paluda, et ta helistaks Charlotte Campbellile? Mul on midagi, mida ta tahab. Minu numbrit ta teab.”

„Saab tehtud,” ütles Robin.

„Suur tänu,” lausus Charlotte endiselt lõbusa häälega. „Olgu siis.”

Robin pani kohusetundlikult kirja „Charlotte Campbell helistas, tal on sulle midagi” ja asetas sõnumi Strike’i lauale.

Charlotte oli Strike’i endine kallim. Nende kihlus lõppes kolm aastat tagasi, selsamal päeval, kui Robin ajutise sekretärina büroosse tööle tuli. Kuigi Strike polnud sellel teemal kaugeltki jutukas, teadis Robin, et nad olid olnud koos kuusteist aastat („vahelduva eduga”, nagu Strike tavaliselt rõhutas, sest nende suhe oli enne lõplikku lõputegemist palju kordi kõikuma löönud), et Charlotte oli kihlunud oma praeguse abikaasaga kõigest kaks nädalat pärast seda, kui Strike ta maha jättis, ja et Charlotte on nüüd kaksikute ema.