Читать книгу Vere sund онлайн

36 страница из 142

See polnud aga kõik, mida Robin teadis, sest pärast abikaasa mahajätmist oli Robin elanud viis nädalat vabas toas Nick ja Ilsa Herberti juures, kes olid Strike’i kaks kõige paremat sõpra. Selle aja jooksul sugenes sõprus ka Robini ja Ilsa vahele ning nad käisid endiselt regulaarselt koos pubis ja kohvi joomas. Ilsa ei teinud vähimatki saladust tõsiasjast, et ta loodab ja usub, et Strike ja Robin mõistavad ühel päeval ning loodetavasti lähemal ajal, et nad on „teineteise jaoks loodud”. Kuigi Robin palus Ilsat ühtelugu, et ta jätaks oma varjamatud vihjed, ja kinnitas, et nii tema kui Strike on täiesti rahul sõpruse ja praeguse toimiva suhtega, keeldus Ilsa seda lõbusalt uskumast.

Ilsa meeldis Robinile väga, kuid Robini palved, et tema uus sõbranna unustaks kõik mõtted tema ja Strike’i vahel kosjasobitajaks hakata, olid siirad. Robinile valmistas kohutavat piinlikkust mõte, et Strike võiks arvata, et ta on kaasosaline Ilsa katsetes korraldada neljaseid kokkusaamisi, mis meenutasid üha enam topeltkohtinguid. Viimasest kahest sedalaadi üritusest oli Strike keeldunud ja kuigi büroo praegune tööhulk tegi igasuguse seltsielu keeruliseks, oli Robinil ebamugav tunne, et Strike on Ilsa tagamõttest teadlik. Omaenda abielu meenutades oli Robin kindel, et tema polnud kunagi olnud süüdi vallaliste inimeste kohtlemises nii, nagu nüüd kohtles teda Ilsa – heites rõõmsalt kõrvale muretsemise nende tunnete pärast ja tehes mõnikord rohmakaid katseid nende armuelu korraldada.