Читать книгу Vere sund онлайн

33 страница из 142

See oli juhtunud eelmisel päeval, büroos. Saul Morrisel, büroo värskeimal lepingulisel töötajal, olid saada eelmise kuu kulurahad, niisiis sõitis Robin, kui oli saatnud Tupsukese kenasti tagasi tema abielukoju Windsoris, tagasi Denmark Streetile, Sauliga kohtuma.

Morris oli töötanud büroo jaoks poolteist kuud. Ta oli endine politseinik, vastuvaidlematult nägus mees, mustade juuste ja säravate siniste silmadega, kuid midagi tema juures oli Robinile vastukarva. Tal oli kombeks Robiniga rääkides häält mahendada, isegi nende kõige igapäevasemaid jutuajamisi vürtsitasid kelmikad kõrvalmärkused ja üleliia isiklikud kommentaarid, ning ükski kahemõtteline fraas ei jäänud rõhutamata, kui Morris ruumis viibis. Robin kahetses kibedasti päeva, mil Morris sai teada, et Robinil, täpselt nagu ka temal endal, on käsil lahutus, sest mees tundus arvavat, et see annab talle uue viljaka pinna arvatavaks läheduseks.

Robin lootis, et jõuab Windsorist tagasi enne Pat Chauncey, büroo uue asjaajaja lahkumist, kuid kell oli juba kümme minutit kuus läbi, kui Robin trepist üles ronis ja leidis eest Morrise, kes ootas teda lukustatud ukse kõrval.