Читать книгу Vere sund онлайн

5 страница из 142

Tahad veel ühe?” lisas ta ja osutas Strike’i tühja pindise klaasi poole.

Strike oli tulnud pubisse, sest ihkas pausi pingest ja muretsemisest, ta polnud tulnud siia selleks, et teda korni poliitikaga kiusama hakataks. Polworthi truudus Mebyon Kernow’le, rahvuslikule parteile, kuhu ta oli astunud juba kuueteistkümneaastaselt, paistis olevat viimase aasta jooksul, pärast seda, kui nad teineteist viimati nägid, veelgi kasvanud. Tavaliselt ajas Dave Strike’i naerma nagu peaaegu ei keegi teine, kuid kornide iseseisvuse osas ei kannatanud ta mingeid nalju – Strike’i jaoks oli see teema aga sama ahvatlev kui kodusisustamine või rongide vaatlemine. Hetkeks mõtles ta, kas öelda, et ta peab minema tagasi oma tädi poole, kuid mõte sellest oli peaaegu et veel masendavam kui tema vana sõbra räuskamine supermarketite aadressil, mis ei taha Cornwalli päritolu kaupadele Püha Pirani risti panna.

„Väga hea, aitäh,” ütles Strike ja ulatas oma tühja klaasi Dave’ile, kes suundus baarileti poole, noogutades vasakule ja paremale, oma paljudele tuttavatele.