Читать книгу Vere sund онлайн
7 страница из 142
Polworth trügis tagasi laua juurde, kaks uut õlut kaasas.
„Ole lahke, Diddy,” ütles ta ja võttis jälle oma pukil koha sisse.
Seda vana pisendavat hüüdnime polnud antud iroonilise vihjena Strike’i kogukusele4, nagu enamik inimesi oletas, vaid see pärines sõnast „didicoy”, mis tähendab korni keeles hulkurit või rändurit. Hüüdnime kõla leevendas Strike’i pinget, see tuletas meelde, miks tema sõprus Polworthiga oli kõige vastupidavam sõbrasuhe tema elus.
Kolmkümmend viis aastat tagasi oli Strike tulnud St. Mawesi algkooli – semestri võrra hiljem kui teised, oma ea kohta ebatavaliselt suur ja aktsendiga, mis erines karjuvalt kohalikust põrisevast kõnest. Kuigi ta oli Cornwallis sündinud, viis ema ta siit minema kohe, kui oli sünnitusest taastunud, põgenes öhe, laps süles, tagasi Londoni elu juurde, mida ta armastas, lendles pidutsedes ühest korterist teise. Neli aastat pärast Strike’i sündi tuli ta St. Mawesi tagasi koos poja ja uue vastsündinuga, Lucyga, ning laskis siis kohe varastel hommikutundidel jälle jalga, jättes Strike’i ja tema poolõe maha.