Читать книгу Vere sund онлайн

108 страница из 142

Nad jäid kliendi juurde, kuni jõudis kohale tema vend, ülikonnas personalijuht. Ta oli pahane, et tal paluti töölt varem ära tulla, ja jutt jõudis talle nii aeglaselt kohale, et Strike oleks peaaegu raevu sattunud ja Robin tundis vajadust sekkuda, et tüli ära hoida.

„Perse küll,” pomises Strike, kui nad juba tagasi Londoni poole sõitsid. „See mees oli juba kellegi teisega abielus, kui sinu õega abiellus. Kui raske on sellest aru saada?”

„Väga raske,” ütles Robin ja tema hääles oli teravust. „Inimesed ei oota, et ennast korraga sellisest olukorrast leiavad.”

„Mis sa arvad, kas nad kuulsid, kui ma palusin neil ajakirjandusele mitte öelda, et meie asjaga tegelesime?”

„Ei,” vastas Robin.

Tal oli õigus. Kaks nädalat pärast Windsoris käimist ärkasid nad hommikul ja avastasid, et mitme kõmulehe esiküljel on paljastuslood Tupsukesest ja tema kolmest naisest, kõigis lehtedes oli siseküljel pilt Strike’ist ja tema nimi oli ka ühes pealkirjas. Strike oli nüüd juba omaette uudis ning kuulsa detektiivi ja masaja, kiilaneva jõuka mehe kõrvutamine, kellel oli õnnestunud pidada kaht peret ja armukest, oli vastupandamatu ahvatlus.