Читать книгу Vere sund онлайн

111 страница из 142

Tegelikult oli bürool nii palju tööd, et ta tundis end süüdi koorma pärast, mille ta Robini ja lepinguliste õlule pani, kui pika nädalavahetuse vabaks võttis ja Cornwalli sõitis. Lisaks viiele aktiivsele juhtumile büroo toimikutes žongleerisid tema ja Robin aina kasvava haldusvajadusega, mida laienenud kaader nõudis, ja pidasid arendajaga, kes oli ära ostnud hoone, kus nende büroo asus, läbirääkimisi üürilepingu pikendamiseks aasta võrra. Lisaks üritasid nad, kuigi seni edutult, veenda ühte büroo kontaktidest politseis otsima üles ja andma neile neljakümne aasta vanust toimikut Margot Bamborough’ kadumise kohta. Morris oli endine Londoni võmm nagu ka Andy Hutchins, nende kõige pikaajalisem lepinguline töötaja, vaikne, morn mees, kelle multiskleroos oli õnneks järele andnud, ja mõlemad olid püüdnud samuti oma endistelt kolleegidelt vanu teeneid sisse nõuda, kuid seni olid vastused büroo palvetele jäänud kusagile „ilmselt on hiired selle nahka pistnud” ja „käi põrgu, Strike, mul on tegemist” vahele.