Читать книгу Vere sund онлайн
130 страница из 142
„Ma pean lõpetama,” katkestas teda Strike. „Mul on tegemist.”
„Palun,” peaaegu halises Charlotte. „Bluey, ma olen nii õnnetu, sa ei kujuta ettegi, ma olen nii kuradi masenduses…”
„Sa oled abielus ja kahe lapse ema,” ütles Strike jõhkralt, „ja mina pole keegi, kelle rinna najale kurtma ja hädaldama tulla. Meil on olemas telefoninumbrid, kuhu sa saad anonüümselt helistada, kui peaks vaja olema. Head ööd, Charlotte.”
Ta lõpetas kõne.
Sadu oli tugevnenud. Vihm põristas vastu tumedaid aknaid. Nüüd oli Dennis Creedi nägu kõrvale heidetud raamatu kaanel valepidi. Tundus, nagu oleksid tema heledate ripsmetega silmad ümberpööratud näos teistpidi. Mulje oli kõhedusttekitav, justkui oleksid foto silmad elus.
Strike võttis raamatu jälle kätte ja jätkas lugemist.
9
Hea isand, sõprust lubage teilt paluda,
sest äsja teie pärast olin seiklusis,
kust saadud lahinghaavad veel on alles,
nüüd samamoodi heaga te mul tasuge.
Edmund Spenser, „Haldjakuninganna”
George Laybornil ei olnud ikka veel õnnestunud Bamborough’ toimikut kätte saada, kui Robini sünnipäev kätte jõudis.