Читать книгу Vere sund онлайн

22 страница из 142

Vees kiiskas midagi – läikiv hõbe ja kaks süsimusta silma – ning otse Strike’i ees pöördus vees laisalt hüljes. Strike vaatas tema pöörlemist vees, mõistatades, kas loom näeb ka teda, ja põhjustel, mida ta poleks osanud seletada, libisesid tema mõtted tema partneri juurde detektiivibüroos.

Strike teadis väga hästi, et polnud rääkinud Polworthile oma suhtest Robin Ellacottiga kogu tõde, kuid see polnud tegelikult ka kellegi teise asi. Tõde oli see, et Strike’i tunnetes oli nüansse ja komplikatsioone, mida ta eelistas lähemalt mitte uurida. Näiteks tekkis tal, kui ta oli üksi, tal oli igav või tema tuju oli vilets, ühtelugu tahtmine kuulda Robini häält.

Ta vaatas käekella. Robinil oli täna vaba päev, aga oli väike võimalus, et ta on veel ärkvel, pealegi oli Strike’il sõnumi saatmiseks üsna korralik ettekääne: Saul Morrisel, büroo uusimal alltöövõtjal, olid saada läinud kuu kulurahad ja Strike polnud jätnud juhtnööre selle äraklaarimiseks. Kui ta Morrise kohta sõnumi saadab, on täiesti võimalik, et Robin helistab talle tagasi, et välja uurida, kuidas Joanil läheb.