Читать книгу Vere sund онлайн

39 страница из 142

„Glasgow’s. Ta oli seal valmis, aga Tupsuke ei läinudki lennuki peale. Ta sõitis hoopis Torquaysse. Praegu sööb ta pitsat. Ma olen restorani ees.”

„Mida paganat ta Torquays teeb, kui tema armuke on Šotimaal?”

„Tuli külla oma esimesele perekonnale,” vastas Robin, kahetsedes, et ei näe Strike’i nägu, kui ta järgmise uudise kuuldavale tõi. „Ta on kahenaisepidaja.”

Seda avaldust tervitati täieliku vaikusega.

„Ma olin kell kuus tema maja ees Windsoris,” jätkas Robin, „ja arvasin, et sõidan tema järel Stanstedi, saadan ta ilusti lennuki peale ja annan Barclayle teada, et ta on teel, aga tema ei läinudki lennujaama. Ta tormas majast välja, nagu oleks paanikas, sõitis ühe laoboksi juurde, viis oma kohvri sisse ja tuli välja hoopis teise pagasiga ja ilma parukata. Siis tegi ta autoga pika sõidu siia.

Meie klient Windsoris saab varsti teada, et ta polegi ametlikult abielus,” ütles Robin. „Tupsukesel on kakskümmend aastat Windsoris naine olnud. Ma rääkisin naabritega. Ma tegin näo, et viin küsitlust läbi. Üks naine sealt tänavalt käis nende pulmas. Ta ütles, et Tupsuke reisib palju, aga ta on imetore mees. Täielikult oma poegadele pühendunud.