Читать книгу Vere sund онлайн

43 страница из 142

„Vilets või olematu,” tunnistas Strike. „Teisest küljest on tõde ju kusagil olemas. Inimesed ei kao lihtsalt õhku.”

Robin kuulis Strike’i hääles tuttavat nooti, mis andis mõista, et mees mõtiskleb küsimuste ja võimaluste üle.

„Nii et sa saad tema tütrega homme jälle kokku?”

„Paha see teha ju ei saa, eks?” tähendas Strike.

Robin ei vastanud.

„Ma tean, mida sa mõtled,” jätkas Strike õige kergelt ennast õigustaval toonil. „Emotsionaalselt kurnatud klient – meedium – olukord, mida saab ära kasutada.”

„Ma ei vihja ju, nagu tahaksid sina seda ära kasutada…”

„Ma võin ta ju ära kuulata, õigus? Erinevalt paljudest teistest mina talt mitte millegi eest raha ei võta. Ja kui ma olen kõik võimalused läbi vaadanud…”

„Ma tean sind,” pistis Robin vahele. „Mida vähem sa leiad, seda rohkem asi sind huvitama hakkab.”

„Ma arvan, et kui mul mõistliku aja jooksul mingeid tulemusi ei ole, tuleb mul tema naisega tegemist. Nad on geipaar,” täpsustas ta. „Tema naine on psühhol…”

„Ma helistan tagasi, Cormoran,” ütles Robin, lõpetas ilma vastust ära ootamata kõne ja laskis telefonil tagasi kõrvalistmele kukkuda.