Читать книгу Vere sund онлайн

91 страница из 142

Oli ka tõsi, et Patile meeldis Morris, kes oligi enamiku tema harvade naeratuste adressaat. Morris vaatas alati hoolega, et pühendaks Patile kogu oma sinisilmse sarmi, enne kui Robini ette võttis. Pat uskus juba, et tema nooremate kolleegide vahel võib tärgata armulugu.

„Ta on väga kena mees,” ütles ta Robinile alles eelmisel nädalal, kui Morris teatas telefoni teel oma asukoha, et ajutiselt kättesaamatule Barclayle saaks edasi öelda, kus ta peab nende kõige suurema juhtumiga seotud jälgimise üle võtma. „Seda peab tunnistama.”

„Ma ei pea midagi tunnistama,” vastas Robin pisut pahaselt.

Juba see oli halb, et Ilsa Robinit tema puhkeajal Strike’iga tüütas, polnud vaja, et nüüd hakkaks veel Pat tegema tööajal sama Morrisega.

„Täpselt,” vastas Pat, laskmata end heidutada. „Las ta teenib austuse välja.”

„Aga see selleks,” ütles Strike nüüd, lõpetas sigareti ja kustutas koni plekktoosi sisse, mida Robin just selleks otstarbeks kindalaekas hoidis, „sa tõmbasid Tupsukesega otsad kokku. Kuradi hea töö.”