Читать книгу Vahimehed онлайн
23 страница из 37
Tema vabadus ergutab mind, hoiab mind tegevuses. Kui poleks Vahimeeste teenistust, mädaneks ta ikka veel kongis.
3
Opelika, Alabama ja Savannah’ vahel pole otseteed. Pööran suurelt maanteelt kõrvale ja sõidan läbi Georgia keskosa mööda kitsaid, looklevaid teid, kus liiklus läheb hommikuti tihedaks. Ma olen siin ennegi olnud. Viimase kümne aastaga olen läbi sõitnud samahästi kui kõik maanteed neis osariikides, kus kehtib surmanuhtlus – Põhja-Carolinast Texaseni. Kord oleksin ma peaaegu ette võtnud ühe California juhtumi, aga Vicki ei lubanud. Mulle ei meeldi lennujaamad ja Vahimeestel pole selleks ka raha, et mind edasi-tagasi lennutada. Nii et suure osa ajast ma sõidan, abiks hulk musta kohvi ja audioraamatud.
Ning vaiksete, sügavate mõtiskluste perioodid vahelduvad palavikuliste helistamishoogudega.
Ühes väikelinnas möödun maakonna kohtumajast ja vaatan, kuidas kolm noort juristi, parimad ülikonnad seljas, kiirustavad hoonesse; kahtlemata ootab neid seal midagi olulist. Mitte väga ammu oleksin mina võinud olla samasugune.