Читать книгу Vere sund онлайн

53 страница из 142

Strike märkas joanliku fakti nentimist, küsimuse puudumist.

„Ma ei läinud hea meelega,” vaidles Strike, meenutades praami, Dave Polworthi ja salakaubavedajate koopaid, kuid tundus, et Lucy meelest üritab ta sellega temalt midagi röövida.

„Ma tahan öelda ainult seda, et sina kaotasid ema aastaid tagasi. Nüüd kaotan – võin kaotada – mina oma ema.”

Lucy kuivatas jälle niiske tualettpaberiga silmi.

Alaselg tuikamas, silmad väsimusest kipitamas, seisis Strike vaikides ja suitsetas. Ta teadis, et Lucy tahaks Leda oma mälestustest igaveseks välja lõigata, ja mõnikord, meenutades üht-teist, mida nad olid sunnitud Leda pärast läbi elama, mõistis ta teda. Täna aga tundus talle, et Leda viirastus hõljub sigaretisuitsus tema ümber. Ta kuulis teda Lucyle ütlemas: „Lase käia ja nuta ennast välja, kullake, sellest on alati abi,” ja „Anna oma vanamutile üks pläru, Cormy.” Strike ei suutnud teda vihata.

„See on uskumatu, et sa käisid eile Dave Polworthiga väljas,” ütles Lucy korraga. „Viimasel õhtul, mis sa siin oled!”