Читать книгу Vere sund онлайн

67 страница из 142

Tegelikult oli Strike’i paha tuju peamiseks põhjuseks see, et tema amputeeritud jala könt tegi piinavat valu. Falmouthi praamile minnes oli ta kukkunud (nagu täielik tolvan, ütles ta endale). Trepist all minek oli vägitegu, mis nõudis ettevaatlikku laskumist kiviastmetest, kus käsipuud ei olnud, seejärel tuli astuda alla paati, abiks ainult praamimehe käsi. Strike kaalus üle saja kilo ja tema keret oli raske tasakaalu saada, kui ta libastus, kuid praamile minnes ta just nimelt libastuski ja selle tulemusena oli tal nüüd väga valus.

Robin võttis kotist paratsetamooli.

„Peavalu,” ütles ta, kui Strike’i pilku nägi.

„Ei imesta, kurat võtaks,” ütles Strike valjusti ja vaatas lapsevanemate poole, kes üle oma võsukeste rämeda üürgamise üksteise peale karjusid, kuid nad ei kuulnud teda. Strike’i peast käis läbi mõte küsida Robinilt valuvaigisteid, kuid see võib sünnitada päringuid ja sekeldamist, nendest aga oli tal läinud nädala jooksul enam kui küllalt saanud, niisiis jätkas ta vaikides kannatamist.