Читать книгу Vere sund онлайн

71 страница из 142

„Annie,” lausus Kim ning tuli Strike’i ja Robini järel tuppa, „see on Robin Ellacott, ee… Cameroni partner büroos. Ta lahkub hea meelega, kui sa räägiksid parema meelega ainult…”

„Cormoraniga,” parandas Anna. „Kas seda nime aetakse ühtelugu sassi?” küsis ta Strike’ilt.

„Tihtipeale,” vastas Strike, kuid muigega. „Aga see on ka kuramuse tobe nimi.”

Anna pahvatas naerma.

„Mul pole midagi selle vastu, et teie ka juures olete,” ütles ta Robinile, läks tema juurde ja pakkus talle tervituseks kätt. „Ma olen vist teie kohta ka lugenud,” lisas ta, ja Robin tegi näo, et ei pannud tähele, kui Anna heitis pilgu pikale armile tema randmel.

„Palun, istuge,” lausus Kim ja osutas sisseehitatud istumisala poole madala läbipaistvast akrüülist laua ümber.

„Kohvi?” pakkus Anna, ja mõlemad nõustusid.

Luuraval sammul tuli tuppa ragdoll tõugu kass, kes astus peenelt läbi päikesevalguse lompide põrandal, silmad samasugused kui Joanil teisel pool lahte. Kui ta oli nii Strike’i kui Robini ükskõikselt, kuid hoolikalt üle vaadanud, hüppas ta kergelt diivanile ja otse Strike’ile sülle.