Читать книгу Vere sund онлайн
69 страница из 142
6
Hea emand, kivist südagi ju kurvastaks
su jutustatud teenimatuist hädadest ja muredest.
Edmund Spenser, „Haldjakuninganna”
Wodehouse Terrace asus künkal, avara vaatega all laiuvale lahele. Paljudel majadel oli pööning ümber ehitatud, kuid Anna ja Kimi maja, nagu Strike ja Robin tänavalt nägid, oli ehitatud ümber laiaulatuslikumalt kui ükski teine, nii et seal, kus kunagi oli olnud katus, oli nüüd kandiline klaasist kast.
„Mis tööd Anna teeb?” küsis Robin, kui nad sammusid trepist üles sügavsinise välisukse poole.
„Pole aimugi,” vastas Strike, „aga tema naine on psühholoog. Mulle jäi mulje, et tema selle juhtumi uurimise mõttest vaimustatud ei ole.”
Strike vajutas kellanuppu. Nad kuulsid samme – palja puidu peal, nagu tundus – ja ukse avas doktor Sullivan, pikka kasvu, heledapäine ja paljaste jalgadega, jalas teksad ja seljas särk, päike prillidel helkimas. Ta vaatas Strike’i ja siis Robinit üllatunult.
„Minu partner büroos, Robin Ellacott,” selgitas Strike.
„Aa,” tegi Kim rahulolematult. „Te ikka mõistate… see pidi olema kõigest esialgne kohtumine.”