Читать книгу Vahimehed онлайн

15 страница из 37

Ja mina peaksin nüüd tükid üles korjama ja õigluse leidma.

Ainult et keegi pole mind selleks palganud. Nagu ikka, olen ma vabatahtlik.

Olen maanteel ja suundun Montgomery poole, sinna on kaks ja pool tundi sõitu, mul on aega kavasid ja salaplaane teha. Kui ma ka motellis peatuksin, ei saaks ma nagunii magada. Olen selleks liiga elevil viimase hetke imest, millega mul õnnestus just nagu tühja koha pealt hakkama saada. Saadan sõnumi Atlanta kohtusekretärile ja tänan teda. Saadan sõnumi oma ülemusele, kes nüüd juba loodetavasti magab.

Tema nimi on Vicky Gourley ja ta töötab Savannah’ vanalinnas, meie väikese ühingu kontoris. Ta rajas Vahimeeste teenistuse kaksteist aastat tagasi oma raha eest.

Vicki on pühendunud kristlane, kes leiab, et tema töö pärineb otsejoones evangeeliumist: Kristus käskis meeles pidada neid, kes on vangis. Ta ei veeda küll eriti palju aega vanglates, kuid ta töötab süütute vabastamise nimel viisteist tundi päevas. Aastate eest oli ta vandekohtunikuks protsessil, mis mõistis noore mehe süüdi mõrvas ja määras talle surmanuhtluse. Kahe aasta pärast see valeotsus paljastati. Süüdistaja oli varjanud süüst vabastavat asitõendit ja hankinud valetunnistuse vangla pealekaebajalt.