Читать книгу Vahimehed онлайн

16 страница из 37

Politsei oli tõendusmaterjali võltsinud ja vandemeestele valetanud. Kui tõeline mõrvar DNA analüüsi põhjal kindlaks tehti, müüs Vicki oma põrandakattematerjalide firma nõole ja asutas saadud raha eest Vahimeeste teenistuse.

Mina olin tema esimene töötaja. Nüüd on meil üks veel.

Meil on ka vabatahtlik abiline Francois Tatum. Ta on neljakümne viie aastane must mees, kes taipas juba teismelisena, et Georgia põllumajanduslikus nurgas on lihtsam elada, kui nimetada end Frankieks, mitte Francois’ks. Näib, et tema emas oli haiti verd, nii et ta pani oma lastele prantsuse nimed, aga ükski neist polnud selles ingliskeelses eraldatud maailmas levinud.

Frankie oli mu esimene vabastatu. Kui ma temaga kohtusin, istus ta Georgias eluaegset vanglakaristust kellegi teise sooritatud mõrva eest. Sel ajal töötasin ma ühes väikeses Savannah’ episkopaalkirikus vaimulikuna. Meie teenindada oli ka vangla ja nii ma Frankiet kohtasingi. See, et ta on süütu, oli ta kinnisidee, ja muust ta ei rääkinud. Ta oli terane, väga palju lugenud ning õigusteaduse endale selgeks teinud. Kahe kohtumisega oli ta mind ära veennud.