Читать книгу Vere sund онлайн

16 страница из 142

Mina mõtlesin, et Mazankov ja Krupov on tema semud. Küsisin, mida kuradit ta õieti öelda tahab. Siis ta ütles, et need olid ühe kirjaniku, Tolstoi raamatus.

Ja me hakkasime rääkima ja usu mind, Diddy, see hetk muutis kogu mu elu. Lambike läks põlema,” lausus Polworth ja osutas oma kiilaneva pealae kohale. „Tänu sellele tüübile hakkasin ma selgelt nägema. Meeste kimbatus, semu. Seal ma olen, püüan leida neljapäeva õhtul naist, keda panna, lähen jälle üksi koju, vaesem ja tüdinud nagu raibe; ma mõtlesin rahale, mida ma olen kulutanud naiste jahtimise ja kogu selle jahmerdamise peale, ja ma mõtlesin selle peale, kas ma tahan neljakümneselt üksinda pornot vaadata, ja ma mõtlesin – selles ongi asja kogu mõte. Selle jaoks abielu ongi. Kas ma leian mõne Pennyst parema? Kas mulle meeldib hirmsasti naistele kõrtsis pläma ajada? Me saame Pennyga päris hästi läbi. Ma oleks võinud saada mõne palju hullema. Penny pole ju kole. Siis oleks mul naine, keda panna, juba kodus ja ootaks mind.”

„Kahju, et Penny seda ei kuule,” pistis Strike. „Ta armuks sinusse paugupealt uuesti.”